Suveräänsusliikumise "Tark ja Terve Eesti" (TTE) eesmärk on Eesti suunamine demokraatliku riigi teele, kus kehtiks de facto rahvavõim.

Uusaastapöördumine

Avaldatud 2. jaan. 2019 | asub teemas - Meediakajastus

Mati Väärtnõu, TTE juhatuse liige

Head Eesti inimesed,

Aasta on vahetunud. Öeldakse, et mida teed uue aasta esimesel päeval, seda teed kogu aasta. Mis oleks kui aasta esimestel päevadel me üheskoos mõtiskleks, kuidas sellel aastal oma tegemisi korraldada nii, et Eestist saaks elamiseks parem paik?! Me soovime, et meil oleks tervist, õnne, jätkuks rõõmu, et meid ümbritseksid lähedased, et me oleksime ühtsed nii perekeskselt kui ka riigina, kas me oleme sinna teel?!

Eelmise aasta sisse jäid mitmed märksõnad, mis justkui viitavad, et Eesti ühiskond on  muutunud vaenulikumaks. Aga kas see on ikka vaenulikkus? Äkki on see hoopis osade inimeste soov, et nendega enam arvestataks riigivõimu tasandil?  Või veelgi enam, et ühe meelsusega inimrühm peatuks oma domineerimissoovis teise üle? Kas keegi on mõelnud, et miks kogu meie riigiaparaadi huvi ja tegevus on suunatud globaliseerumisprotsessidele kaasaaitamisele, aga mitte ei ole keskendunud põhiseadusliku ülesande täitmisele? Meie põhiseaduse mõttest tulenevalt peaksime hindama hoopis  teleprodutsent Tuuli Roosma, aastal 2012,  väljendatud tulevikunägemust: „Mitte Euroopa Liit, vaid rahvakillud, kogukonna killud. Tahaksingi/…/ kolida maale, elada väikeses kohas, lapsed käiksid väikeses külakoolis ja mina ajaksin kogukonna asja. Antiglobaliseerumine on uus suund.“

Võime silmad kinni hoida, teha näo, et kõik on korras, kritiseerida neid, kes valjult ütlevad, et enam edasi vanaviisi ei saa, aga kas see peatab toimuva? Kas ei oleks aeg hakata tegelema põhjusega, mis on suure osa inimeste rahulolematuse taga?! Me igapäevaselt kuuleme, et vähemuste õigusi tuleb kaitsta, nendega arvestada jms, aga samal ajal trambib nii riigivõim kui meedia usinasti selle inimeste rühma peal, kes ei soovi globaliseerumist; kes ei soovi avatud rahvuslust sellises võtmes, kus põliselanik peab arvestama tulijate soovidega; kes ausalt on lähtunud meie põhiseaduse preambulis toodud põhiseaduslikust ülesandest. Kui me demokraatiat kasutame selliselt, et neid inimesi, kes ühiskonna multikultiseerimist ei poolda, halvustame, tõrjume ja ignoreerides püüame neist üle sõita, siis pole tegemist demokraatiaga, vaid totalitaarse riigivormiga.

Kui meie hindame õiglust, valikuvabadust, solidaarsust, siis peame arvestama ka nende inimestega, kellel ei ole teisi võimalusi oma elu elamiseks. Kui kellelegi meist meeldib multikultuursus, siis ei pea me iga hinna eest püüdma muuta oma ümbrust selliseks, vaid meil on alati võimalus sellisesse keskkonda reisida. Vastupidisel juhul, oma egoismist lähtudes, me võtame ära võimaluse neilt, kes eelistavad monokultuursemas ühiskonnas elada. Kuhu on nendel inimestel minna või kus elada kui me tänase harjumuspärase keskkonna muudame siin samasuguseks nagu suuresti on enamuses maailmas? Kas tõesti on inimlik selle osa rahvaga mittearvestada, jättes nad stressi ja depressiooni kätte, kus ainukeseks täisväärtusliku elu jätkumise eelduseks on senise elukorralduse hülgamine?

President leidis aastavahetusel, et Eesti elab jõukamalt kui kunagi varem, paraku on sellise jõukuse hinnaks ühiskonna lõhestumine. Ainult ühtne rahvas on suuteline jääma kestma. Ühtsuse aluseks ongi teistega arvestamine ja koostöö, ühendav vaimsus. Jättes ühe osa rahvast ilma igasugusest võimalusest elada tavapärast elu, saeme me tegelikult sama oksa, millel ise istume – erimeelsete rahvakillukestena pole mõtet unistada tervisest, õnnest ja rõõmust, eriti kui see tuleb kellegi teise kannatuse arvelt.

Armas Eesti rahvas, soovin, et meil jätkuks uuel aastal armastust, üksteisemõistmist, headust ja enesekehtestamise soovi asemel oleks soov mõista neid, kes tahavad elada meie esivanematelt päranduseks saadud väärtuste kohaselt. Enesekeskne maailmapilt lõhub inimest ja kergemeelselt virvatulukesi püüdes, kaotame meile antud väärtuslikku eluaega. Õnnelikuks teevad inimese ühised emotsioonid, lähedustunne, ühtekuuluvustunne. See on võimalik, minnes tagasi oma juurte juurde. Leides aega oma lähedastele, leiame ka enda hingerahu!

Head Uut Aastat!

TTEesti