Suveräänsusliikumise "Tark ja Terve Eesti" (TTE) eesmärk on Eesti suunamine demokraatliku riigi teele, kus kehtiks de facto rahvavõim.

Meeleavaldus Migratsioonileppe vastu ja sõnavabaduse eest

Avaldatud 27. nov. 2018 | asub teemas - Meediakajastus

Pühapäeval, 09.12.2018, kell 14.00 toimub suveräänsusliikumise “Tark ja Terve Eesti” eestvedamisel üleüldine meeleavaldus Vabaduse väljakul migratsioonileppe vastu ja umbusaldamaks president Kaljulaidi! Tulge kõik kohale, kellele Eesti riik ja rahvas on kallis, kes leiavad, et Eesti peaks suveräänsust hoidma ja mitte seda loovutama!

Meeleavaldus on ÜRO nn Marrakechi migratsioonikokkuleppe vastu, kuna võimaldab hakata survestama Eestit vastu võtma majandusimmigrante ning mis läheb seetõttu vastuollu Eesti põhiseadusega.

President Kersti Kaljulaid on 26.09.2018 oma kõnes ÜRO-s, ajal kui seda kokkulepet veel keegi Eestis ei olnud arutanud, rääkinud järgmist: “Juulis saavutasime üksmeele ülemaailmse turvalise, korrakohase ja seadusliku rände kokkuleppes. Ma juba ootan detsembris selle vastuvõtmist Marrakechis. Kuid see lepe tuleb ka ellu rakendada. Ilma ellurakendamiseta on see õõnes, niisama tühjalt kõmisev nagu ees ootavad päevad nende jaoks, kes ei tea, kuhu nad saavad ööseks puhkama heita, või kuidas rahustada oma nutvaid, näljaseid ja hirmunud lapsi. Me peame püsti tõusma ja neid lihtsalt aitama.” (allikas: https://www.president.ee/et/ametitegevus/koned/14576-2018-09-26-14-57-41/index.html)
Seega on otseselt president deklareerinud asju, milleks temal puudus voli ja lisaks kehutanud teisi selle kokkuleppe rakendamisele. Tähelepanu väärib ka asjaolu, et president oma kõnes ei räägi raamistikust, milline mõiste lisandus hiljem, vaid kokkuleppest! Selle teoga on president pannud toime sisuliselt riigireetmise ja see on piisav alus presidendi umbusaldamiseks.

Ja sõnavabaduse eest -et meie riigis säiluks sõna ja arvamusvabadus, meie vabaduse eeldus -ilma milleta oleme okupeeritud riik.

ÜRO rändekompakti kohta on juba tuvastatud järgmised tõlkevead:

1. commitmetment ei ole mitte pühendumine nagu tõlgiti, vaid kohustumine. 
2. non-legally binding ei ole mitte õiguslikult mittesiduv vaid mitteõiguslikult siduv.
3. compact ei ole mitte raamistik vaid “a formal agreement between two or more people, organizations, or countries”, seega siis maakeeles kokkulepe või lausa leping.

Seega on meil mõjutu deklaratsiooni asemel tegemist vägagi suure mõjuga lepinguga, mille kohta kuuleme erinevaid valesid. Lepingu üle pole toimunud ühiskondlikku arutelu, milles rahva tahe kodanikutasandil selles küsimuses arvesse läheks. Eesti presidendil Kersti Kaljulaidil puudub igasugune mandaat ka Eesti valitsuselt, et minna 10.-11 detsembril Marokos kokkuleppele toetust avaldama.

Keskerakond ja sotsid reetsid Riigikogus esmaspäeval, 26.11.2018 Eesti Vabariigi, hääletades rahva enamuse tahte vastaselt (mis eelneva uuringuga on väljaselgitatud 26% vs 56%) ränderaamistiku toetuse poolt. Reformierakond tegelikult tegi sedasama, jättes in corpore ränderaamistiku toetusele vastuhääletamata. Seega rahvas, need erakonnad tuleb järgmistel valimistel hääleta jätta- PS vastane tegevus on piisav alus selleks! Valikuks oleks olnud rahvahääletuse korraldamine, aga need kolm erakonda kardavad rahva võimu; kardavad demokraatiat!

Samas spetsialistide sõnul Riigikogu toetusavaldus ei ole piisav sõiduks Marrakechi ja niikaua kui ei ole valitsuse otsust, on kogu sellesuunaline tegevus lisaks kõigele muule ka otseselt illegaalne! President aga peaks olema neutraalne isik mitte sekkuma aktiivselt sisepoliitikasse ja survestama kodanike enda maailmavaate järgi.

Marrakechi lepe defineerib kogu maailmas radikaalselt ümber immigratsiooni alustalad. Muu hulgas nõuab lepe, et

1. illegaalne immigratsioon muudetakse legaalseks ja migratsioon saab sisuliselt inimõiguseks;
2. immigrandid tuleb sulandada sihtriigi tööturu ja avalike teenuste süsteemi;
3. riigid peavad arstiabi, haridust ja juriidilist abi andma immigrandile arusaadavas keeles ja tasuta;
4. riigid muudaksid vihakõne keelustamise loosungi all karistatavaks immigratsiooni või immigrantide kritiseerimise;
5. valitsused asuksid ajakirjandust suunama immigrante heas valguses näitaval viisil ning kehtestaksid õppeprogrammid koolides, mis aitavad immigratsiooni populariseerida;
6. kõik valitsused peavad andma kodakondsuse kodakondsusetutele isikutele, aga ka seda, et pagulasstaatust omavad isikud saavad end võimalikult vähese vaevaga ümber vormistada alalisteks elanikeks või suisa kodanikeks. 

Me peame arvestama et Marrakechi lepe pole lihtsalt sõnakõlks vaid inspireerib kümneid või isegi sadu miljoneid inimesi emigreeruma nende kodumaast paremal järjel olevatesse riikidesse.

Eesti valitsuspoliitikute sõnad, et tegemist ei ole õiguslikult siduva lepinguga. Rahvusvahelise õiguse seisukohast ei ole selliseid asju, nagu mittesiduvad kokkulepped, olemas. Kui riigid sõlmivad omavahel rahvusvahelise õiguse alusel kokkuleppe, mis kätkeb kohustusi, siis on need rahvusvahelise õiguse mõttes siduvad, sõltumata sellest, kas kokkulepet nimetetakse siduvaks, või sellest, kuidas kokkulepe pealkirjastatakse. Kokkulepe on kokkulepe ning kohustused on kohustused. Seega ei tohiks lasta end eksitada vastupidistest osutustest, nagu nt välisminister Mikseri selgitus, et tegu olevat pelgalt mittesiduva dokumendiga. Mis kõnealuse pakti sisusesse puutub, siis eriti kahtlased on tõepoolest kohustused, mis võetakse dokumendi 17. punkti all ning mis kohustavad riike võitlema nn vihakõne vastu ja seisma selle eest, et meedia lähtuks kõiges migratsiooni puudutavas nö õigetest hoiakutest.

Kui sina oled sõna ja arvamusvabaduse poolt ja Eesti suveräänsuse hävitamise vastu, siis tule meeleavaldusele ja näitame neile, kes selle asemel, et meid teenida, tahavad meile kahjulike otsuseid teha. Näitame et me oleme rahvana olemas ja meiega peab arvestama. Ja seda mitte ainult kord 4 aasta jooksul, vaid kogu aeg.